Kaugkütte areng

Elanikkonna soojusenergiaga varustamist alustati aastal 1960, esimesteks tarbijateks olid saun ja korterelamu Pargi tn 2.

Elamuehituse elavnemisega aastatel 1965-1975 alustati kaugkütte ja sooja tarbevee süsteemide välja ehitamist, kujunes 4-torusüsteem. Senisesse turbiinisaali monteeriti küttesüsteemi boilersõlm aur/vesi kiirboileritega ja sooja tarbevee boilersõlm mahtboileritega.

1980-ndate aastate algul oli katlamaja toodanguks ~50 000MWh soojusenergiat aastas. Katlamaja toodang alustas langust 1990-ndate aastate algul tööstustarbijate äralangemisega ning on käesolevaks ajaks saavutanud stabiliseerunud taseme ~6 500 MWh.

01. oktoobril 1993 moodustati RAS Järvakandi Tehased baasil ME Järvakandi Soojus.

20. novembril 1995 mindi üle maagaasi küttele, ekspluatatsiooni võeti soojaveekatel RFW-3000, aurukatlad "NOVITER" (2x6 MW) jäid reservi, amortiseerunud tahkekütuse katlad likvideeriti.


31. juulil 1996 moodustati tänaseni toimiv OÜ Järvakandi Soojus.

NUTEK-i, so Rootsi Riikliku Tööstuse ja Tehnika Ameti laenu abil paigaldati soojatarbijatele automaatsoojussõlmed aastal 1997, mindi üle 2-torusüsteemile.


1999. aastal õnnestus müüa mittevajalik konteinerkatlamaja "NOVITER" aurukateldega 2 x 6 MW (16 bar) tollasele Paide piimakombinaadile. Selle asemele soetati malmribi soojaveekatel GT-518 ( 1 MW).


30. augustil 2004. aastal Järvakandi Vallavolikogu määrusega nr 9 kinnitati Järvakandi kaugküttepiirkond, mis ühtlasi on ka OÜ Järvakandi Soojuse tegevus- ja võrgupiirkonnaks.


--------------------------------------------------------------------------------