Ajalugu!

Energia- ja jõumajanduse areng sai alguse Järvakandis mõnedkümned aastad hiljem kui klaasitootmine. Klaasipuhumiseks oli vaja peamiselt inimese füüsilist jõudu. Kunstlikku valgustust otseselt ei vajatud, kuna ahju tuli ja hõõguv klaas valgustasid küllaldaselt töökohta. Kaugemates nurkades ja lõikeruumis aitas petrooleumilampidest.

Esimeseks jõuagregaadiks Järvakandi klaasivabrikus oli 1922. aastal soetatud 25 hj-line "Wolf"-lokomobiil, mida kasutati puidutööstuses seadmete käitamiseks.1926. aastal muretseti juurde veel 60 hj-line "Lanz" lokomobiil. Seega moodustus esimene jõujaam kahest statsionaarselt üles seatud lokomobiilist puidujäätmete küttel. Mõlemad masinad töötasid ühise transmissiooni kaudu saekaatritele. Samalt transmissioonilt töötas ka üks "keerdvoolu-sünkroongeneraator" võimsusega umbes 75 kVA, mis varustas alates 1927. aastast klaasivabrikut elektrienergiaga valgustuse otstarbeks.

1928. aastal põles vana saeveski maha, vähesel määral sai kannatada ka jõujaam. Peale remonti saadi lokomobiilid jälle töökorda. See esimene jõujaam oli käigus veel 1930-ndate aastate algul.




Aurujõujaama ehitustöödega alustati Järvakandis aastal 1928, milline valmis ning alustas tööd 1930. aasta maikuu lõpul.






Jõujaama katlamajas oli üles seatud kaks firma "Escher Wyss" poolt valmistatud püstveetorukatelt auru ülekuumenditega.



Kateldel kasutati firma "Lafö" küttekoldeid puidujäätmete põletamiseks.



Katelseadmed olid varustatud firma "Kablitz" poolt valmistatud ühise ribitoru-ökonomaiseriga. Katelde tootlikkus oli kokku umbes 5 tonni auru tunnis, töörõhk 35 atü ja auru ülekuumendustemperatuur 400 C.

Katelseadmete juurde kuulusid kaks veepehmendusseadet: lubi-trinaatriumfosfaat- menetlusega seade tootlikkusega 2 t/h ja permutiit-menetlusega seade tootlikkusega 1,6 t/h.


Jõujaama masinamajas olid üles seatud kaks turbiinseadet: 350 kW-line "Escher Wyss" kondensatsiooniturbiin ja sellega üle hammasülekande sidurdatud "ASEA" keerdvoolu-sünkroongeneraator võimsusega 460 kVA ning 200 kW-line "Escher Wyss" vastusurveturbiin ja sellega üle hammasülekande sidurdatud "Siemens-Schukert"

keerdvoolu-sünkroongeneraator võimsusega 250 kVA.




Vastusurveturbiini heitauru (1atü) kasutati kütte otstarbel.

Kõik generaatorid töötasid pealülitusseadme kogumislattide süsteemile, millelt hargnesid kõikide osakondade toitekaablid.



Klaasitõmbemasinate toitmiseks oli üles seatud elavhõbedaauru-alaldi. Reservis oli ka "Junkers" diisel-generaator.

Jõujaama olid koondatud ka kõik tehase vesivarustuse pumbad.


Jõujaam varustas elektrienergiaga peale oma tehase ja Järvakandi aleviku ka kaht kaugemal asunud elektriühistut.

1941. aasta sügisel sai tehase jõujaam reservi jäänud ühenduse Ellamaa kõrgepinge-võrguga. Jõujaam alustas paralleeltööd üldsüsteemiga aastal 1947, elektrienergia tootmine lõpetati 1985. aastal ning võeti suund ainult soojusenergia tootmisele, kasutati olemasolevaid katelseadmeid ning kütusena valdavas enamuses kohalikku kütust.